Perepäev "Minu pere lemmik mahetoit"

Pere retsepti järgi valmistati toidud kooli õppeköökides mahe- toiduainetest.  Toidu valmistamise ajal pöörati suuremat tähelepanu ka keskkonnasäästlike käitumiskommete tekkimisele, so. tekkiva prügi õigele sorteerimisele. Õppeköögis prügi sorteerimine oli õigesti organiseeritud ja lapsed juba oskasid prügi sorteerida. Nüüd nad tegid seda koos oma vanematega nii nagu see kodus peab toimuma. Õppeköögis oli olukord organiseeritud niimoodi, et osalejad suunati erinevaid olmejäätmeid sorteerima.  Nõude pesemise ajal pakuti pesemisvahenditeks kasutada soodat ja kuiva sinepit. Õpilased ja õpilaste pereliikmed kasutasid praktilises ja huvitavas ühistegevuses praktilisi prügijäätmete sorteerimise reegleid.

Suure toidupüramiidi valmistamine.

Suurtest karpidest, mida tõime kauplustest, ehitasid õpilased moodulid. Iga mooduli katsid nad riidega ja kaunistasid erinevates tehnikates valmistatud toiduainete kujudega. Iga toiduaine kuju kleepisid vastavalt selle toiduaine püramiidi kohale. Loovtöö valmistasid õpilased käsitööõpetajate juhendamisel. 

Muuseuimitund Tervisemuuseumis "Toidulisandid, säilitusained."

Saime käia tervisemuuseumis peale renoveerimist. Tervisemuuseumiga oleme vanad sõbrad ja tihtipeale ka enne remonti meie kooli õpilased osalesid muuseumitundides. Seekordseks tunniteemaks olid toidulisandid, säilitusained ja muidugi väga palju rääkisime rämpstoidust. Tasapisi lapsed ikkagi hakkavad sellest loobuma.

 

Jäätmete sorteerimise õpetus. Paljassaare jäätmejaama külastus.

Jäätmete sorteerimist õpetatakse kooliõpetajate poolt loodud õppematerjalide abil inimeseõpetuse tundides ja kasutades Prügihunti. Omandatud teadmisi projektis osalejad kinnitasid õppemängudes ja praktilises tegevustes: inimeseõpetuse tundides ja kodumajanduse tundides, kooli igapäevaelus. Paljassaare jäätmejaama külastasid õpilased siis, kui prügi sorteerimise reeglid olid omandatud. Külastamine andis võimaluse projektis osalejatel prügi sorteerimise reegleid kinnistada.

Kilekottide kasutamine ja kasutamise eitamine.

Peaaegu mitte keegi projektis osalejatest ei teadnud kahjust, mida tekitab kilekottide kasutamine. Väga emotsionaalselt võtsid  lapsed vastu informatsiooni selle kohta, mida toob kaasa tavaline kilekott looduses. Kasutasime palju infot internetist, katsusime koos lastega välja töötada mingit lahendust sellele kurvale situatsioonile. Lapsed täitsid ka töölehed, kus jälgisid kilekottide tarbimist oma kodus ja katsusid ka kodus ilma kilekottideta hakkama saada.

Piimatoodete päritolu.

Tihtipeale linnalapsed ei tea, kuidas piim tuleb nende lauale.
Maikuus toimus Aravete Agro ja Saida farmi külastus. Projekti käigus said lapsed  jälgida kahte erinevat  piimatootmise tehnoloogiat, kus lehmad käivad karjamaal ja nendega tegeleb inimene lüpsmise ajal ja teist tehnoloogiat, kus lehmi välja ei aeta ja lehmade lüpsmisega tegeleb robot, lehmade tervist kontrollib arvuti. Enne õppekäiku tutvusid kõik projektis osalejad koolis läbi presentatsiooni piimatootmise tehnoloogiatega.